USAPHO LALOWO UGILWE WABHUBHA NGECAWA LIFUNA UBULUNGISWA

Uvele enkundleni umrhanelwa wengozi eyoyikekayo yaseNMU,
Oonogada abaxhobe kakhulu bathathe izithuba ngaphandle xa kufika umphathi weteksi nongutata womtyholwa.

Oonogada bexhobile bemise ngaphandle kwenkundla kamantyi eGqeberha ngoLwesibini umhla we-18 kweyoKwindla, bekhusela utata ongumnikazi weteksi otyholwa ngokuqhuba iteksi yakhe kwiqela labafundi beYunivesithi iNelson Mandela, babulala omnye kwaye benzakalise abalishumi.

Njengoko liqhubeka ngoLwesibini ityala lomqhubi weteksi otyholwa ngokuqhuba inginginya yabafundi beYunivesithi iNelson Mandela, babulala omnye baze benzakalise abalishumi, kuvele ukuba kusekho omnye umfundi waseGqeberha obhubhileyo kwisiganeko esinganxulumenangayo ngempelaveki.

Ukufunyanwa komzimba womfana oseMbindini ngomgqibelo kulandela isiganeko sokuhlatywa komfundi waseNMU eKorsten ngoLwesihlanu, okubangele uqhankqalazo olunomsindo lwe-EFF kwaye lwagqiba iintsuku ezimbalwa ezibuhlungu eyunivesithi.

Ngaphakathi kwinkundla kamantyi yaseGqeberha, uSinovuyo Lindi, 24, ongumqhubi omncinci ekutyholwa ukuba ebekumbindi wengozi eyabulala abantu baseNMU, wenze imbonakalo emfutshane phakathi kwemozulu embi.

ULindi utyholwa ngokuqhuba iteksi yakhe kwiqela labafundi abebesonwabele itheko lokwamnkela unyaka wokuqala ngentsasa yangeCawe kwikhampasi yaseSummerstrand.

Utata kaLindi, umphathi weeteksi owaziwayo, ufike enkundleni ngoLwesibini ephantsi kokhuseleko olunzima, kukho oonogada abaxhobileyo bemise kwindawo yokupaka iimoto.

Ngaphakathi enkundleni, bangaphaya kwamashumi amathathu abafundi abanomsindo ababegcwele igalari, bejonge kummangalelwa.

Izikhalo ezingavakaliyo ezithi “umbulali” zavakala kwinginginya yabantu kwiipaseji njengoko uLindi ojongene netyala lokubulala egxadazela edokisini.

Ityala lakhe lidluliselwe kwangoLwesithathu apho ezakufaka isicelo sebheyile.

Kusenjalo, usapho lukaOlwam Tima, owabhubha kule ngozi, lufuna ubulungisa.

Udade wale ntombazana eneminyaka engama-22 ubudala, uZikhona, uxelele Iintatheli ukuba usapho luxhelekile entliziyweni.

“Ndisazama ukwamkela ukusweleka komntakwethu,” utshilo, esongeza ukuba wayefundela isidanga sobunjineli.

“Kusuku nje ngaphambi kokuba asweleke, sasincokola kuWhatsApp.

“Wayendithumelele imali yesithuthi ukuba andincede ndifune umsebenzi kwaye wanika umakhulu wam imali yokuya ekhemisi kuba wayengaphilanga.

“Mna nomnakwethu sikhuliswe ngumakhulu emva kokusweleka kukamama ngo-2008.

“Wayevuya kakhulu ukugqiba kwam idiploma yam, kwaye wayesoloko enephupha lokuya eyunivesithi ukuze abe yinjineli ukuze ancedise ekulungiseni ikhaya lethu.

“Wayenoburharha kwaye eyithanda ifashoni, esoloko esithi ‘idrip (umntu onesitayile esipholileyo nesisefashonini) yinto yanaphakade, ukutya kokwexeshana’.

“Intliziyo yam yophukile yaziingceba ezisisigidi.

“Ndizabalaza ukuqonda ukuba yenzeka njani le nto.

“Ndicela i-SAPS ukuba iqinisekise ukuba [umntu] unoxanduva lokuphendula.

Abafundi abalithoba kwabalishumi abonzakeleyo basalungiswa kodwa uLesedi Manala, 23, kuthiwa ulwela ubomi bakhe kwisibhedlele saseLivingstone.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *