USIHLE LONZI WE-EFF UHLABA IKHWELO ELIKHAWULEZILEYO KUMTHETHO OYILWAYO WOKUCIMA AMATYALA ABAFUNDI

Ilungu lePalamente ye-EFF uSihle Lonzi umemelela amanyathelo akhawulezileyo ukucinywa kwamatyala abafundi, kunikwe abafundi abaphumelele izidanga abangama-300,000 ithuba lokuqinisekisa ikamva labo.

I-Economic Freedom Fighters (EFF), iLungu lePalamente (MP) uSihle Lonzi, imemelela inguqu kwezemfundo nengqesho eMzantsi Afrika ngokuthi kusungulwe uMthetho osaYilwayo wokuCsulwa kwamaTyala aBafundi.

Lo mthetho ucetywayo ufuna ukulungisa ingxaki yabafundi abangaphezu kwama-300,000 abathe bagqiba izifundo zabo kodwa abakwazanga kuphumelela okanye ukufumana iziqinisekiso zabo ngenxa yamatyala abafundi abangekahlawulwa.

Kwividiyo ku-X (owayefudula enguTwitter), uLonzi ubalule ubunyani obubambekayo abajongene nabafundi abaninzi boMzantsi Afrika esithi: “Ulutsha lwaseMzantsi Afrika lwaxelelwa ukuba iingcango zemfundo luya kuvulwa.

ULonzi uyibethelele into yokuba aba bafundi, nangona befezekise zonke iimfuno zemfundo, ngoku bashiyeke bengenazo iziqinisekiso zabo, nto leyo ebafake kumgibe wentswela-ngqesho nentlupheko.

“Bahleli emakhaya, bengcungcutheka ezitalatweni, ezilokishini nasezilalini zoMzantsi Afrika, bengenathemba lokufumana umsebenzi,” wongeze watsho egxininisa ukungxamiseka kwale meko.

UMthetho osaYilwayo wokuCima aMatyala aBafundi weEFF ujonge ukucima ityala labafundi bonke abafundi boMzantsi Afrika abangakwazanga kuphumelela ngenxa yomthwalo wemali.

Oku kuquka ikhwelo lokuba urhulumente athwale uxanduva lweefizi ezingekahlawulwa ezityalwa amaziko emfundo ephakamileyo. Lo mthetho uyilwayo ufuna ukuqinisekisa ukuba bonke abafundi abachaphazelekayo bayazifumana iziqinisekiso zabo, okubenza bakwazi ukuba negalelo kuqoqosho nokukhusela amathuba engqesho.

“Lo ayingomthetho oyilwayo, lo ngumthetho oyilwayo ongxamisekileyo, lo ngumthetho osayilwayo ofuna kuthi sonke eMzantsi Afrika sibeke iiyantlukwano zethu kwezopolitiko bucala kwaye sikhusele ikamva leli lizwe,” utshilo uLonzi, ehlaba ikhwelo lokuba wonke lo mthetho usayilwayo uxhaswe ngabafundi, abantu abasakhulayo, izifundiswa, imibutho yoluntu kwanabachaphazelekayo kwezopolitiko ngokufanayo.

Kwingxelo, uSinawo Tambo, isithethi se-EFF kuzwelonke, ugxininise ukubaluleka kwalo mthetho oyilwayo, esithi, “Umthetho osayilwayo wokuXhobisa aMatyala aBafundi (Student Debt Relief Bill) uhlaba ikhwelo lobulungisa, ubulungisa, nokufikelela, unyanzelisa ukuba urhulumente athathe uxanduva lokuhlawulela amaziko emfundo ephakamileyo abo bagqibe izifundo zabo kwaye abanakufumana iziqinisekiso zabo,” utshilo uTambo.

Olu ngenelelo, ngokutsho kwe-EFF, lubalulekile ekophuleni amatyathanga amatyala abafundi, nto leyo ethe gqolo ukuvimba amawakawaka abantu abatsha baseMzantsi Afrika ithuba lokuqhubela phambili kwikhondo nobomi babo.

Inkxaso ye-EFF yemfundo yasimahla, esuswe ubukoloniyali, kunye nesemgangathweni ihleli ingundoqo kubizo lombutho. UMthetho osaYilwayo wokuCima iTyala laBafundi uqulunqwe njengongenelelo lwemali kuphela kodwa njengesixhobo sokubuyisela isidima sabafundi nokubaxhobisa ukuze bathathe inxaxheba ngokubonakalayo kuqoqosho. “Oku akubhekiseli kuncedo lwezimali kuphela, koko kuxhobisa ulutsha nokubuyisela isidima salo,” utshilo uTambo.

Ukuqinisekisa ukuba lo mthetho uyilwayo ubanzi, unobulungisa, kwaye uzinzile ngokwasezimalini, i-EFF imema abachaphazelekayo kuwo onke amacandelo ukuba bathathe inxaxheba kwinkqubo yokubonisana noluntu.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *