LIGUTYUNGELWE SISIFO SOMLOMO NENYAWO IPHONDO LA KWA-ZULU NATAL

Linyuke laya kutsho kwikhulu elinesixhenxe inani labantu abagula sisifo sezandla, unyawo nomlomo KwaZulu-Natal, ngokwengxelo yesebe lezempilo kwelaphondo.

Amatyala afunyenwe kwizikolo zamabanga aphantsi ezilishumi, kwakunye nakumaziko okugcina abantwana. Iminyaka yobudala yabantwana abanesi sifo iphakathi kweminyaka emithathu nelishumi elinesithathu.

Umlawuli wolawulo lwezifo ezosulelayo kwisebe lezempilo ephondweni uBabongile Mhlongo ubongoze abafundisi-ntsapho nabazali ukuba baqinisekise ukuba abafundi bahlanjwa rhoqo kwaye abantwana abaneempawu abasayi esikolweni.

“Kufuneka siyicoce rhoqo imiphezulu kunye nezinye izinto ezifana nezinto zokudlala. Ke, ndicinga ukuba sibuyela kwinto ebesiyenza ngexesha le-COVID-19 apho sisithi abantu kufuneka bahlambe izandla kwaye kufuneka baqinisekise ukuba iindawo ezingaphezulu zicocekile rhoqo kwaye abantwana kufuneka bakuphephe ukunxibelelana nabantu abasele bosulelekile. Ke ngoko, sithi kwabo bantwana basabonakalisa iimpawu, siyabakhuthaza ngokwenene ukuba bagcinwe ekhaya. ”

‘Iimpawu ezinjengomkhuhlane’

UMhlongo uthi kusenokucetyiswa ukuba abazali bathathe umntwana wabo baye ekliniki okanye kwagqirha ngokukhawuleza xa bekhalazela iimpawu ezifana nomkhuhlane.

“Esi sifo sikhoyo ngoku sesandla sonyawo-nomlomo esisibona eThekwini asifani nesifo sonyawo nomlomo esiqhele ukuhlasela izilwanyana. Ayisiyomeko yezoonotic. Le sinayo, ithetha ukuba ayinakususwa kwizilwanyana okanye idluliselwe ebantwini. Ngoko ke, ukuba uneenkomo musa ukuba nexhala kwaye uzame ukuzahlukanisa ezo nkomo kuba ziya kusasaza isifo. Sisifo esahluke ngokupheleleyo.”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *