Inkundla yengingqi yaseCala igwebe ixhego elineminyaka engamashumi amathandathu anesithathu (63) ubomi entolongweni ngokudlwengula umtshana wentombi ehlala nayo.
Ixhoba, elashiywa yinkedama liselula, likhuliswe nguninakazi onguyise nowayethandana noMzwanele Michael Eleni.
Bahlala kwikhaya elikwindawo yaseLupapasi eCala, apho uxhatshazo lwenzeka kwiminyaka eliqela ngexesha lokukhulisa ixhoba.
Isithethi seGunyabantu lezoTshutshiso (NPA) uLuxolo Tyali uthi, ixhoba labika le mpatho gadalala kumakazi walo.
Noko ke, kwabakho intlanganiso yentsapho, kwaza kwagqitywa kwelokuba izityholo zigcinwe ziyimfihlo.
“Uxhatshazo lwaqhubeka ixeshana, nasemva kwendibano yosapho, de kwada kwabakho ummeli weNPA’s Community Prosecution Initiative (CPI) kumsitho owawubanjelwe eLupapasi ngo2023, owawuzinyaswe lixhoba elalineminyaka elishumi elinesine ngoko,” utshilo uTyali.
Emva kokuba efunde ukuba angalivula ityala, waxela udlwengulo kumalume wakhe, nto leyo eyakhokelela ekubeni kuvulwe ityala aze abanjwe uEleni.
“Ixhoba laye lasuswa kwikhaya likayisekazi laya kuhlala nesinye isalamane esisele sikhulile.”
Utata waseMpuma Koloni ufumana izigwebo ezibini zobomi ngokudlwengula amawele angamawele
Utata onamashumi amahlanu anesine (54) ugwetywe izigwebo ezimbini zobomi entolongweni yinkundla yaseTlokoeng (eyayifudula isaziwa ngokuba yiMount Fletcher) ngokudlwengula …
Umtshutshisi obambeleyo kwinkundla yengingqi uOdwa Mmeli ukhokele ubungqina bamangqina amathathu – ixhoba, umalume wakhe, nomakazi onguyise, nowabanga ngelithi ekuqaleni wayengakholelwa kwixhoba.
Ixhoba linike ubungqina ngoncedo lomthetheli.
“Umtyholwa uzikhabile ezi zityholo, exelela inkundla ukuba ixhoba liphenjelelwe ngumalume walo, engazange avume kubudlelwane bakhe nomakazi wakhe,” utshilo uTyali.
Ngethuba lokugwetywa, umkhuseli waxela ukuba ubudala buka-Eleni bunezimo ezinyanzelisayo ukuba ziphambuke kwisigwebo esincinci.
Noko ke, inkundla yavumelana nesicelo somtshutshisi sokuba ixesha elide lokuxhatshazwa, ukuxhaphaza kukaEleni umntwana oyinkedama, nokungazisoli kwakhe kwakuthetheleleka ukuba agwetywe ubomi bakhe bonke.
Ekwamkeleni isigwebo, uMlawuli wezoTshutshiso eMpuma Koloni (DPP) uBarry Madolo uqaphele ukuba indima yeCPI ekufundiseni uluntu nokubonelela ngongenelelo apho kukho imfuneko yayinempembelelo enqwenelekayo eluntwini.