LIBUYELA KWINKUNDLA EPHAKAMILEYO YASEFREYISTATA EBLOEMFONTEIN NGOLWESIBINI ITYALA LE ABESTOS.

Umhla we-15 ku-Epreli ngumhla omiselweyo wokuba ityala ekudala lilindelwe liqalise, kulandela ukuhlehliswa okuninzi.

Abatyholwa abalishumi elinesibhozo, abaquka owayesakuba ngunobhala jikelele weANC, uAce Magashule, usomashishini uEdwin Sodi, owayesakuba ngumphathi-jikelele wezokuHlaliswa koLuntu, uThabani Zulu nabanye, bajongene nezityholo zobuqhophololo kunye nokuxhaphaza imali ngokungekho mthethweni.

Oku kunxulumene nesityholo sokunikezelwa ngokungekho semthethweni kwekhontrakthi yokususa uphahla lwe-asbestos yezigidi ezingama-R255 eFreyistata ngo-Oktobha ka-2014.

Ityala lalimiselwe ixesha eliphakathi komhla we-15 kuTshazimpuzi ukuya kuma-23 kuJuni ka-2025. Nangona kunjalo, abanye babatyholwa sele beyibonisile imingeni malunga nokulungela ukuxoxwa kwetyala.

UJaji uCeleste Reinders uthi, “Ke, into endiyicebisayo kukuba njengoko silapha namhlanje, ndiza kwenza umyalelo … wokuqhubeka ngomhla, njengoko kubekiwe kwaye ngokuqinisekileyo ngelo xesha yonke le miba ingalungiswa.”

Phakathi kwabo, owayesakuba ngumncedisi kaMagashule, uMoroadi Cholota oxelele inkundla kwisihlandlo sokugqibela ukuba akakakulungeli ukuchotshelwa kwetyala kwaye ujonge ukuya kwiNkundla ePhakamileyo yeziBheno (SCA) ukuze kubanjwe kwaye abuyiselwe e-USA kubhengezwe njengokungekho mthethweni.

UAdvocate Loyiso Makapela uyacacisa: “Kodwa ukuya kwiingxaki zemali kunye nokungakwazi ukufumana iingcebiso ezintsha, ndiya kuba ngumcebisi wakhe kumcimbi wolwaphulo-mthetho.

Kwixesha lokugqibela lokuvela kwakhe enkundleni, owayesakuba nguMphathiswa wezokuHlaliswa koLuntu ngelo xesha u-Olly Mlamleli naye waveza iingxaki zakhe.

“Andikwazi ngoku kuba inkqubo iyacotha ekuthengiseni izinto zam. Ngoko ke, andinako ukuzihlawula … bathe abazukundimela negqwetha lam elifundisayo kunye nomcebisi wam.”

Urhulumente akagungqi ukuba ityala lilungile. Nangona kunjalo, itshilo ukuba ukugxothwa kunye nokutshintshwa kwamagqwetha akuwuqhubeli phambili lo mba, kodwa igxininise ukuba kunokwenzeka ukulungiselela ukuxoxwa kwetyala kwaye ungalibazisi ityala.

UJohan Nysschen uthi, “Ndiyayiqonda ingxaki ekhoyo, kodwa njengoko benditshilo ngaphambili, ingxelo yophando lwenzululwazi emalunga namaphepha angama-31 000 ishwankathela yonke into. Wakuba ufunde ukuba uyazi ukuba kuqhubeka ntoni kweli tyala kwaye ingcali yophando-nzulu iya kuba lelinye lamangqina okuqala.”

Bobabini urhulumente nabanye abatyholwa batyholana ngokudlala amaqhinga okulibazisa.

Iinkqubo zangoLwesibini ziyakuxela ukuba ityala liya kuqhubeka okanye lihlehliswe elinye ixesha emva kokuba kuluhlu lweminyaka.

Okwangoku, ukuza kuthi ga ngoku ziphantse zibe ngama-36,000 izindlu ezisafulelwe ngeasbestos.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *